Rehabilitatsiooniteenuse eesmärgiks on lapse arengu ja hariduse omandamise toetamine. Rehabilitatsiooniplaan võimaldab lapsele juurdepääsu erinevate spetsialistide teenustele ning annab aluse taodelda kohalikult omavalitsuselt täiendavaid sotsiaalteenuseid (lapsehoiuteenus, transporditeenus, isikliku- või kooliabistaja teenus jm).

 

Rehabilitatsiooniplaani saab Tallinnas ja Harjumaal koostada:

Rehabilitatsiooniplaani võid koostada kus iganes, see ei kohusta sind võtma teenust samast asutusest.

Kui plaan on koostatud, otsi sulle sobivaim rehabilitatsiooniteenust pakkuv asutus, mis pakub just nimelt sulle vajalikke teenuseid/teraapiaid. Pea silmas, et rehabilitatsiooniplaani alusel on võimalik saada teenust vaid ühest asutusest.

 

Rehabilitatsiooniplaani koostamine

Rehabilitatsiooniplaan on mahukas dokument, mis sisaldab infot lapse ning tema pere toimetuleku, vajaduste, edasiste plaanide ja teenuste osas.

Plaani koostamisel osalevad laps, lapsevanem ja rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid, nt. sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eripedagoog, logopeed, arst, õde.

Pere ning spetsialistide koostöö tulemusena valmib rehabilitatsiooniplaan, mis koosneb rehabilitatsioonispetsialistide hinnangutest, soovitustest ja tegevuskavast ning kus on toodud lapsele vajalikud teenused ja abi erinevatest valdkondadest. Tegevuskavasse on märgitud nii rehabilitatsiooni teenused (finantseerib riik), erinevad sotsiaalteenused, nt abivahendid, hooldusteenused, isikliku abistaja teenus jm. (finantseerivad nii riik kui ka kohalik omavalitsus) kui ka hariduse omandamiseks vajalikud teenused.

Rehabilitatsiooniteenusteks autismispektrihäiretega inimestele on reeglina tegevusterapeudi, logopeedi, eripedagoogi ja füsioterapeudi teenused, sageli ka sotsiaalpedagoogi ning psühholoogi nõustamine. Paraku on rehabilitatsiooniteenustele sätestatud aastane piirmaht, nii et keskmiselt saab laps teenuseid vaid kaks tundi nädalas.

Rehabilitatsiooniplaani koostamisel võidakse lapsele soovitada ka teisi vajalikke teenuseid, mida ei osutata rehabilitatsiooniteenusena, vaid teiste osapoolte poolt

  • Sotsiaalteenused (lapsehoiuteenus, transporditeenus, isikliku abistaja teenus jm), mida osutab kohalik omavalitsus.
  • Tervishoiuteenused (nt taastusravi teenused), mille saamiseks tuleb pöörduda kas perearsti või eriarsti poole, kes väljastab suunamiskirja taastusraviarsti vastuvõtule.
  • Haridusteenused (nt õppekava kohandamine, õpilase individuaalsuse arvestamine), mida osutab lasteaed või kool.

 

Rehabilitatsiooniteenuse taotlemine:

1. Rehabilitatsiooniteenusele suunatakse kõik isikud, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametile (SKA) esitatud puude ekspertiisi taotlus. Pärast puude ekspertiisi taotluse esitamist saadab SKA perele suunamiskirja rehabilitatsiooniteenusele.

(Lapsevanem võib ka ise rehabilitatsiooniplaani koostamist taodelda. Selleks tuleb täita taotlus, mille vormi leiad SKA kodulehelt  http://www.ensib.ee/rehabilitatsiooniteenus/ ning saata see SKA piirkondlikule osakonnale (tuntud ka Pensioniameti nime all) Kontaktid:  http://www.ensib.ee/kontakt-2/ )

2. Pärast SKA suunamiskirja saamist kontakteeru 21 päeva jooksul endale sobiva rehabilitatsiooniasutusega (nimekiri suunamiskirja juures). Teid registreeritakse teenuse saamise järjekorda.

3. Kui saabub teenuse osutamise kuupäev, siis võtke suunamiskiri ja laps kaasa ning minge rehabilitatsiooniasutusse kohale. Toimub rehabilitatsiooniplaani koostamine ning perekonna nõustamine vajalike teenuste ning nende finantseerimisvõimaluste kohta.

Kõige värskemat infot rehabilitatsioniteenustest erinevatele vanusegruppidele saad lugeda Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt.

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenustest lastele.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tööealisele inimesele.

“Kasvatada erivajadusega last ei ole kõige hullem, mis sinuga juhtuda võib. Palju hullem oleks kasvatada üles laps, kes on erivajadustega inimeste vastu sallimatu!”