Koolieelik

poisiga fotoKui peres kasvab autismispektri häirega koolieelik, on terve perkonna elu  justkui peapeale pööratud. Eriti suuri probleeme tekitab lapse päevahoiu teema. Kas üks vanematest peab nüüd töölt koju jääma? Kuidas leida lapsele sobiv lasteaed või hoidja? Mis nüüd saab?!?

LASTEAED

Paljudele autistlikele väikelastele ei sobi suur lastekollektiiv – nad pelgavad suurt rahvamassi, tugevaid helisid, ei talu näiteks puudutusi või on kummaliste asjade peale kergesti ärrituvad. Samuti ei suuda kasvatajad 20-pealises rühmas eraldi erivajadusega lapsega tegeleda ning mis parata, tihtilugu peetakse lapse eripära pelgalt kasvatamatuseks.

Kui tavalasteaia käimisest ei tule midag välja, siis sobivat lasteasutust aitab soovitada nõustamiskomisjon. Tallinna ja Harjumaa nõustamiskomisjoni lehel on ära toodud ka esitatavate dokumentide nimekiri.

Erinevad eriõppe vormid lasteasutustes:

  • sobitusrühm – tavarühm, kuhu võetakse vastu ka erivajadustega lapsi. Eestis on sobitusrühma suurus sama suur kui tavarühmas, kuid selle arvestusega, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta.
  • tasandusrühm – 12-lapseline rühm spetsiifiliste erivajadustega lastele.
  • pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm – 4-lapseline rühm autismispektrihäirega lastele.
  • arendusrühm – 7-lapseline rühm mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lastele.

Kindlasti on komisjoni otsus soovitusliku iseloomuga ning lõpliku valiku teeb ikkagi pere ise. Vahel piisab ka lapsele tugiisiku leidmisest, kes aitab tal tavarühmas edukalt toime tulla.

TUGIISIK

Tugiisik on inimene, kes aitab autistlikul lapsel edukalt toimelda ning on nii-öelda tõlgiks lapse ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Tugiisik ei ole seega pelgalt lapsehoidja, vaid osaleb aktiivselt lapse arendamises ja harimises. Tugiisik võib käia lapsega koos lasteaias või abistada last kodus.

Kuigi Sotsiaalministeerium deklareerib, et kõikidel lastel, kes vajavad psüühika- või käitumishäire tõttu tugiisikut, on õigus seda taotleda, siis on teenuse osutamine jäetud kohalike omavalitsuste kohustuseks ning teenust pakuvad või selle saamist toetavad vähesed omavalitsused.

Tallinnas pakub tugiisikuteenust Tallinna Perekeskus.

KODU

Lapse võimalikut heaks arenguks on tarvis kogu perekonna tõhusat panust, sest lasteaiast, terapeutidest või tugiisikust üksi ei piisa. Suhtle julgesti kasvatajate, terapeutide ja/või tugiisikuga – nii saate paika panna ühised sihid ja leida just sinu lapsele sobivaimad arengut toetavad meetodid. Ja mis peamine – ära oota imet üleöö! Sihile viib järjepidev tegelemine!

Püüa suhelda ka teiste autistlike laste vanematega – nemad oskavad kõige paremini kaasa elada väikestele töövõitudele! Kuidas sa ikka töö juures oma kolleegile õhinal seletad, et 6-aastane ütles täna esimest korda “aitäh!” või pesi peale kempsus käimist käsi. Ja teised vanemad oskavad anda vahvaid vihjeid, kuidas üht või teist probleemi hõlpsamini lahendada!

Aga kust ma need teised autistlike laste vanemad üles leian?

OSALE TUGIGRUPPIDES

Tugigrupp on heaks võimaluseks tutvuda teiste autistlike laste vanematega ning vahetada kogemusi. Tugigrupp on justkui “suitsunurk”, kus alati kõige rohkem infot liigub! 🙂

KÜSI KOGEMUSNÕUSTAJALT

Kogemusnõustajad on lapsevanemad, kes on valmis teid ära kuulama. Nõustaja ülesanne ei ole lahendada teise inimese probleeme, vaid pigem aidata inimesel ise lahendust leida. Nõustajad ei ütle teistele, mida nad „peavad” tegema ega anna otsest nõu, vaid aitavad inimestel leida oma lahendused kuulamise, kogemuste jagamise, olemasolevate võimaluste ja ressursside leidmise ning toe pakkumise läbi.

Kogemusnõustajad on läbinud eelnevalt nõustamiskoolituse, töötavad vabatahtlikkuse alusel ja on seotud vaikimiskohustusega. Tallinnas korraldab erivajadustega laste vanemate kogemusnõustamist Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Ära muretse, sa ei ole üksi!